Patarei vanglas lahati vastupanuvõitluse ajalugu ja mälestati Eesti vastupanuvõitlejaid

23/09/2019 Off By Admin
Patarei vanglas lahati vastupanuvõitluse ajalugu ja mälestati Eesti vastupanuvõitlejaid

Eesti Mälu Instituudi algatusel toimus 23. septembril Patarei vanglas arutelu teemal „Vabadusvõitlus: võit hirmu ja surma üle“. 

Ettekande Eesti metsavendlusest pidas Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Metsavendluse uurija, ajaloolane Martin Andreller; semiootikaprofessor Mihhail Lotman ning psühholoog ja kaitseliitlane Grete Arro juurdlesid koos publikuga, miks on inimesed totalitaarse režiimiga võideldes valmis ühiskonna vabaduse nimel loobuma isiklikust vabadusest ja oma elu ohtu seadma ning millest sõltub vastupanu edukus. 

Arutelule eelnesid mälestushetked Patarei hoovis vabaduse nimel 1940–1991 kannatanute mälestustahvli juures. Kõnelesid justiitsminister Raivo Aeg ja Riigikogu Eesti metsavendluse traditsiooni hoidmise toetusrühma esimees Eerik-Niiles KrossEndrik Üksvärava esituses kõlas “Palve” ja “Paul Randmaa metsavendade salga hümn”.

Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andrelleri sõnul on metsavendade puhul üks asi selge: „tegemist oli inimestega, kes ei soovinud Nõukogude võimule alluda ning olid kindlad, et varem või hiljem tuleb oma riigi ja rahva eest relvaga seista“. 


“Vastupanu vorm võõrvõimule küll muutus ajas, kuid selle idee ei muutunud. Mälestus vabast Eestist ja salajane soov seda taas näha ei kadunud rahva teadvusest. Tänasel päeval peaksime aga julgemalt oma ajaloole otsa vaatama ja sellest mõistuspäraselt rääkima”, ütles Andreller.

Üritusega tähistati vastupanuvõitluse päeva (22. september), mis on pühendatud kõigile Eesti inimestele, kes ei alistunud ja osutasid okupatsioonivõimudele vastupanu, eesmärgiga taastada Eesti Vabariigi iseseisvus.

1944. aasta septembri keskel tekkis kiiresti taganevate Saksa üksuste ning läheneva Punaarmee vahel Tallinnas ja Loode-Eestis võimuvaakum, mis võimaldas moodustada Otto Tiefi juhitud põhiseadusliku valitsuse. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus ja saada selle lääneriikide tunnustus, kuid Punaarmee edasitung nurjas selle lootuse. 22. septembril jõudsid punaarmeelased sakslaste poolt maha jäetud Tallinna ning heiskasid Pika Hermanni torni seal lehvinud sinimustvalge asemel punalipu. Algas eesti rahva vastupanuvõitlus kommunistlikule režiimile.