Ajakava ja muuseumikavand
Muuseumi rajamise otsustas 26. aprillil 2018 Vabariigi Valitsus koos Patarei müügiotsusega. Muuseum avatakse 14.juunil 2027. aastal. Kavandi 3D piltidega saab tutvuda allpool.
Eesti Mälu instituut on teinud ettevalmistusi muuseumi väljaehitamiseks, mis tutvustab Eesti ja rahvusvahelisele publikule okupatsioonide aega Eestis, kommunistlike režiimide toimimist ja kuritegusid üle maailma ning hoone lugu.
Patarei kommunismiohvrite muuseumi ekspositsioon avab ukse 20. sajandi kõige verisema poliitilise utoopia traagilisse tegelikkusesse. Kuigi marksistlik teooria lubas klassideta ühiskonda ja võrdsust, tõi selle ellu rakendamine kaasa totalitaarsed diktatuurid, sajad miljonid ohvrid ning tervete rahvaste alistamise. Sellele vaatamata on marksistlikud ideed juurdunud lääne maailma liberaalsetes sotsiaal- ja humanitaarteadustes, mis takistab ausa hinnangu andmist kuritegudele. Ekspositsioon juhib külastaja läbi kommunismi voolude (leninism, stalinism, maoism), näidates, kuidas marksistlikust doktriinist sai ettekääne piiramatuks massiterroriks ja inimeste täielikuks allutamiseks. Avatav näitus annab hääle kommunismi ohvritele ja toob selgelt esile kurjategijate näod.
Nõukogude Liidu ja Hiina kommunistlikud režiimid püüdsid 20. sajandil oma mõjuvõimu laiendada üle kogu maailma. Teise maailmasõja järgselt laienes vägivaldne ideoloogia kaugele Euroopast väljapoole, kasutades ära kolonialismi taandumisega kaasnenud võimuvaakumeid ja poliitilist ebastabiilsust. Koreas viis kommunistlik agressioon verise kodusõjani ning poolitas riigi. Kagu-Aasias kehtestati pärast pikki konflikte diktatuurid Vietnamis ja Laoses, samas kui Kambodžas viis maoismist inspireeritud Punaste Khmeeride äärmuslik režiim oma rahva genotsiidini, mõrvates jõhkralt neljandiku kogu elanikkonnast. Ladina-Ameerikas sai sellest tänaseni võimul olev režiim Kuubas, tekitades lühemaid laastavaid võimuhaaramiskatseid ka teistes Ladina-Ameerika riikides. Aafrikas tõi kommunistlik ainuvõim kaasa ulatuslikud sotsiaalsed ümberkorraldused ja repressioonid Mosambiigis, Angolas ja Etioopias. Kõikjal maailmas iseloomustas kommunistide võimuhaaramist ja hoidmist oma elanikkonna totaalne terroriseerimine.
Eesti ja Baltimaad langesid kommunistliku terrori alla 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli alusel, kui kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa jagasid omavahel Ida-Euroopa ning alustasid Teist maailmasõda. Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris 1940. aastal kõik Balti riigid. Järgnes nende riikide, majanduse ja ühiskonnakorralduse süstemaatiline hävitamine. Terror pidi murdma vastupanu. Selle kulminatsiooniks olid massiküüditamised: ööpimeduses viidi oma kodudest kümneid tuhandeid süütuid perekondi – naisi, lapsi ja vanureid –, kes saadeti loomavagunites Siberisse, et nad seal kunagi ei naaseks. Mehed lahutati peredest ja suunata Gulagi sunnitöölaagritesse, kus suur osa neist mõrvati või suri nälja ja kurnatuse kätte.
NSV Liidu lagunemisega varises kokku Nõukogude impeerium. Kuid Nõukogude Liidu repressioonid ei olnud isoleeritud ajaloolised vahejuhtumid, vaid teadlik venestamisele suunatud koloniaalpoliitika, mille käigus püüti hävitada allutatud rahvaste eliiti, kultuuri ja iseseisvust. See imperiaalne mõtteviis ei kadunud Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Kommunistlik salapolitsei aparaat transformeerus tänaseks Venemaa salateenistuseks (FSB). Ajaloos toiminud repressioonimeetodid – teisitimõtlejate vangistamine, naaberriikide suveräänsuse eitamine, territoriaalsed nõuded ja tsiviilelanikkonna terroriseerimine – on Venemaa Föderatsiooni praeguses välis- ja sisepoliitikas otseseks jätkuks Nõukogude imperialismi pärandile.
Patarei vangla Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi esialgne valmimiskava, mis võib muutuda sõltuvalt olukorrast ja tööde käigust
- 2017-2019 Muuseumi kavandamine, selle vundamendiks oleva teaduskeskuse ja koostöövõrgustiku loomine
- 2019-2022 Ajutise näituseala koostamine ja töös hoidmine, muuseumi projekteerimine ja põhiekspositsiooni väljatöötamine
- 2023 Muuseumi ruumide konserveerimise, restaureerimise ning ehituse algus
- 2024-2025 Muuseumiruumide väljaehitamine, ekspositsiooni sisustamine, lahenduste kontrollimine ja täiendamine
- 14.juuni 2027 Muuseumi avamine
Projektijuht Ott Sarapuu, Motor
Selle muuseumi ekspositsiooni projekteerimine ilmselt järgmise kümnendi suurim muuseumiprojekt Eestis ning Motoril ja KOKO arhitektidel on suur au ning ka suur vastutus olla selles protsessis osalised.
Teema on tundlik ja sügav, mis tähendab, et vajalikud on ülekantud tähendustega kaasaegsed visuaalsed lahendused. Patarei kitsaste akende kaudu vangikongi jõudev vähene päevavalgus muutus meie jaoks mälestusmuuseumi kujundiks.Merekindluses toime pandud kuriteod ja inimeste saatused olid pikalt varjul ning loodav muuseum astub sammu, et need lood ja inimesed valguse kätte tuua. Sestap ongi keskne mõte valguse ja varju kasutamine. Vangistatud inimesele sümboliseerib valgus vabadust ning läbi akna vangikongi langev päiksekiir on lootuse võrdkuju.
Toodud graafika annab edasi hanke võitnud kavandi põhiideed ja kajastab vaid väikest osa tulevasest ekspositsioonist.
VAATA, KUIDAS HAKKAB UUS MUUSEUM VÄLJA NÄGEMA
