Projektist

patarei

Rahvusvaheline kommunismiohvrite mälestusmuuseum on esimene kommunistlike režiimide kuritegusid ulatuslikult käsitlev muuseum maailmas, mis aitab kaasa maailmatasemel teadus- ja haridustööle ning tagab, et kommunistlike režiimide ja ideoloogia inimvaenulik olemus ei ununeks.

Eesti Mälu Instituudi juhitav muuseum koos teaduskeskusega hakkab asuma Tallinnas. Seda toetavad nii Eesti riik kui juhtivad mäluasutused Euroopas ja mujal. Kavandatavat globaalset vaadet kommunismi kuritegudele ei näe täna veel üheski maailma muuseumis.

Muuseum on kavas rajada Tallinna lahe kaldal asuvasse endisesse Patarei vanglakompleksi, mida XX sajandi vältel kasutasid nii Nõukogude kui Natsi-Saksamaa režiimid. Muuseum tutvustab totalitaarsete režiimide poolt toime pandud kuritegusid, keskendudes peamiselt kommunistlike režiimide toimimisele, ideoloogiale ja kuritegudele, nii kohalikul, Euroopa kui ülemaailmsel tasandil.

Patarei on eestlaste jaoks üks nõukogude poliitilise terrori tuntuimaid sümboleid. Samas on tegemist rahvusvahelise tähtsusega monumentaalse mälestuspaigaga, mis aitab mõista ja mõtestada totalitaarsete režiimide inimvaenulikkust, olenemata konkreetsest riigivõimust.

Muuseum on kavandatud ligikaudu 5000 ruutmeetrile Patarei kompleksi idaossa, kus on säilinud autentsed vangikongid, mahalaskmisruum, koridorid, vanglahoov koos vangide jalutusruumidega ja palju muud vaatamisväärset.

Muuseumi ja teaduskeskusega luuakse rahvusvaheline koalitsioon, kuhu kuuluvad usaldusväärsed regionaalsed ja rahvusvahelised mäluasutused, uurijad ja eksperdid. Kommunismikuritegude kohta fakte ja teavet otsivad valitsused ja meedia saavad pöörduda muuseumi ja teaduskeskuse kui kommunismikuritegude-alase rahvusvahelise infokeskuse poole.

Idee rajada Patarei vanglasse muuseum kõlas esmakordselt 1989. aastal Eesti Kultuurifondi ühiskondlikus toimkonnas.

Algatus muuseumi ja selle juures tegutseva teaduskeskuse rajamiseks avaldati 23.08.2017 Tallinnas toimunud totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite üleeuroopalise mälestuspäeva rahvusvahelisel konverentsil, kus kaheksa Euroopa riigi esindajat võtsid vastu ühisavalduse rahvusvahelise kommunismikuritegude uurimise asutuse moodustamiseks ja otsustasid kutsuda kokku vastava ekspertrühma.

Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast uurinud Eestis inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid, inimõiguste rikkumisi ning totalitaarseid ideoloogiaid. Instituut toetab oma uurimistulemuste ja teavitustööga ka 21. sajandi inimvaenulike režiimide tõrjumist ning osaleb aktiivselt haridus- ja teavitustöös.