Leinapäeval toimus küüditamise teemalise kogumiku esitlus ja vestlusring

Eesti Mälu Instituut korraldas leinapäeval, 14. juunil Patarei vanglas raamatu „Toimik „Priboi“: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest“ esitluse ning küüditamisi käsitleva vestlusringi. 

Kogumiku andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus Eesti Mälu Instituudi toimetiste seeria 2. väljaandena, toimetajad Meelis Saueauk ja Meelis Maripuu.

Üritusel pidas tervituskõne justiitsminister Raivo Aeg. Tuhandetele saatuslikuks saanud küüditamise erinevatest tahkudest ja jäljest rahva mälus rääkisid vestlusringis raamatu artiklite autorid Tõnu-Andrus Tannberg (TÜ Eesti ajaloo professor), Aigi Rahi-Tamm (TÜ arhiivinduse dotsent), Andres Kahar (Kaitsepolitseiamet), Toomas Hiio (Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht) ja Meelis Saueauk (Eesti Mälu Instituudi vanemteadur).

Pärast arutelu toimus fotonäituse „August Rubeni fotod Gulagi sunnitöölaagritest“ avamine. Näitus toob esimest korda avalikkuse ette punavõimu poolt vangistatud metsavenna August Rubeni haruldased ülesvõtted igapäevaelust Nõukogude vangilaagris.

Üritusel anti üle auhinnad Eesti Mälu Instituudi läbiviidud noorte kirjandivõistlusel „Kommunistliku režiimi mõju minu suguvõsale ja läbi selle minule“ osalenutele.

1949. aasta märtsis läbi viidud operatsioon kattenimega „Priboi“ oli NSV Liidu sõjajärgsete aastate kõige massilisem küüditamine, mis haaras korraga nii Eesti, Läti kui ka Leedu. Operatsiooni eesmärk oli lõplikult likvideerida vastupanu sovetiseerimisele maapiirkondades. Raamatus „Toimik „Priboi“ avaldatakse esimest korda eesti keeles Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi salatoimiku „Priboi“ materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis. Dokumentide kõrval on kogumikus seitse algupärast artiklit märtsiküüditamise eri tahkudest, alates küüditamiste korraldusest sõjaeelses Nõukogude Liidus kuni märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseni tänapäeval.