Näitus „Vabadusketid: Balti keti pärand Hongkongis“

Eesti Mälu Instituudi ja Hongkongi inimõiguslaste koostöös valminud näituse „Vabadusketid: Balti keti pärand Hongkongis“ eesmärk on näidata solidaarsust hongkonglastele nende kommunismivastases vabaduspüüdes. Näitus on üleval Patarei vangla näituseala „Kommunism on vangla“ väravas 23. augustist kuni 26. septembrini, mil lõppeb ka tänavune Patarei näitusehooaeg.

Näituse ideega pöördus Eesti Mälu Instituudi poole Tallinnas elav Hongkongi inimõigusaktivist Iverson NG. Vabatahtlikest koosneva meeskonnaga pani ta kokku näituse, mis annab lühidalt ülevaate Hongkongi olukorrast ning hongkonglaste nõuetest inimõiguste austamise ja vabaduse saavutamisel, mis 2019. aastal kulmineerus Balti keti eeskujul massimeeleavaldusena inimketi kujul.

On märgiline, et arusaadavatel põhjustel ei soovi tema meeskonnaliikmed Hongkongis näitusel oma nimega esineda.

Et Hongkongi vabaduse idee saaks levida üle maailma, on näitus ingliskeelsena üleval internetis portaalis www.communistcrimes.org.

Tähelepanu, mida Balti kett endale maailmas tõmbas, ei ole kadunud. Selle rahumeelse protestiavalduse pärand on suurem, kui me ise ehk tajumegi. 2019. aastal protesteerisid hongkonglased justnimelt Balti keti eeskujul inimketiga 1984. aastal peetud Ühendkuningriigi ja Hiina läbirääkimiste vastu, millega määrati Hongkongi saatus ilma selle esindajaid kaasamata. Enam kui 200 000 inimest moodustasid 60 kilomeetri pikkuse inimketi, et nõuda inimõiguste järgimist, õiglust ja vabadust.

Paraku ei ole nende püüdlusi seni edu saatnud. Elanike soove eirates Hiina Rahvavabariigi koosseisu antud Hongkongil on küll autonoomia, kuid kommunistliku režiimi surve üha tugevneb ning inimõiguste rikkumised järjest süvenevad.

Balti ketist

Balti riikide haaramine NSV Liidu mõjusfääri otsustati 23. augustil 1939, kui koos Saksamaa ja NSV Liidu vahelise mittekallaletungilepingu sõlmimisega kirjutati alla ka salajasele lisaprotokollile mõjusfääride jaotamisest Ida-Euroopas.

50 aastat hiljem, 23. augustil 1989 astusid Balti rahvad rahvusvahelise tähelepanu areenile Balti ketiga, inimketiga Tallinnast Vilniuseni, mis juhtis tähelepanu ligi pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni ebaõiglusele ning sadadele tuhandetele ohvritele.

Kaks aastat hiljem kuulutas Eesti Vabariik välja iseseisvuse ja taastas 1918. aastal loodud ning 1940. aastal okupeeritud ja annekteeritud riigi õigusliku järjepidevuse alusel.